Kõhulihaste diastaas

Kõhulihaste diastaasi puhul on tegemist kõhu sirglihaste eraldumisega teineteisest rohkem kui 2 cm. Esineb nii meestel kui naistel.

Meestel kaasneb see ka tihti seoses ülemäärase kehakaaluga, tavaliselt see kaebusi ei põhjusta, mõnikord kaasneb diastaasiga koos ka nabasong. Meeste puhul üldiselt ei kaasne lõtvunud nahka ja üldjuhul operatiivne ravi ei ole näidustatud.

Naistel kaasneb sageli koos diastaasiga nabasong. Diastaas naistel esineb tavaliselt keskkõhus, kuid võib ulatuda ka nii üla- kui ka alakõhtu. Enamus naistel kaasneb diastaasiga kõhuseina esile- või väljaulatumine. Diastaasi ulatust saab kindlaks teha sõrmede laiuse järgi. Täiendavate uuringutena saab vajadusel teha kõhu kompuutertomograafiat, kõhu ultraheli uuringut( sonograafia), kõhu magnetuuringut.

Diastaasi põhjused naistel:

• rasedus
• massiivne kaalulangemine
• varasemad operatsioonid või traumad

Raseduse ajal tekib emaka suurenemisest tingitud surve kõhuseinale, mille tulemusena toimub kõhu sirglihaste eraldumine.

Pärast massiivset kaalulangetamist tekkinud kõhuseina lõtvus (ka pärast bariaatrilisi operatsioone)
Kaalutõusu ajal tekib kõhuõõnesisese rasvkoe oluline suurenemine, millest tingituna surve kõhuseinale.

Diastaas võib tekkida ka erinevate varajasemate kõhuoperatsioonide ja -traumade järgselt.

Kaebused:

• Rahulolematus oma väljanägemisega, figuuriga, halb rüht
• Nabasong
• Kehalise funktsiooni nõrgenemine( ei saa teha kõiki harjutusi, võib esined kõhuvalusid)
• Alaselja valud.
• Kõhukinnisus.

Ravivõimalused:

1. Mittekirurgilised – füsioteraapia, pilates või jooga.

2. Kirurgilised – kõhulihaste diastaasi kirurgilise ravimeetodi valik sõltub nii diastaasi suurusest, kaasnevatest probleemidest( nabasong), soost ja ka muudest nn. individuaalsetest iseärasustest, seetõttu on oluline põhjalik konsultatsioon ja väline vaatlus.

Soovituslik on, et kehamassisindeks oleks väiksem kui 35, et saada parem tulemus ja minimaliseerida komplikatsioone.

Meeste puhul on kirurgiline ravi näidustatud vaid juhul, kui lisaks kaasneb ka naba- või muu kõhuseina song. Operatsiooni puhul tehakse pikilõige ja spetsiaalse õmblustehnika abil toimub diastaasi likvideerimine. Mõnikord kasutatakse täiendavalt kõhuseina tugevdamiseks proteesmaterjali( spetsiaalne meditsiiniline võrk).

Naiste puhul on kasutusel erinevad operatsioonimeetodid ja nende valik sõltub diastaasi suurusest, lõtvunud naha ulatusest kõhu piirkonnas, kõhu väljavõlvumisest, naba- või muu kõhuseina songa olemasolust.

Kasutusel on nii pikilõige kui ka horisontaalne, nn. kõhuplastika lõige.

a) Pikilõiget kasutatakse juhul, kui ei ole piisavalt lõtvunud nahka kõhu piirkonnas või on eelnevalt olnud erinevaid kõhuõõne operatsioone ülakõhu piirkonnas. Lihased õmmeldakse kokku spetsiaalse õmblustehnika( plikatsioon) abil ja vajadusel kasutatakse kõhuseina tugevdamiseks proteesmaterjali.

b) Sagedamini on kasutusel kombineeritud meetod, kus diastaasi korrigeerimine toimub samaaegselt koos kõhuplastikaga. See tagab ka parema esteetilise tulemuse. Üldjuhul tehakse täiskõhuplastika, mille käigus eemaldatakse kõhult üleliigset nahka, korrigeeritakse diastaasi ja toimub ka naba asukoha muutmine , vajadusel koos nabasonga likvideerimisega.

Seda meetodit saab kasutada juhul kui juhul kui kõhul on piisavalt lõtvunud nahka. Operatsiooni käigus õmmeldakse lihased kokku spetsiaalse õmblustehnika abil( plikatsioon), suurte diastaaside puhul on näidustatud ka proteesmaterjali paigaldamine lihaste taha. Kui on tegemist väga ulatuslikku kõhu ettevõlvumisega, on vaja täiendavalt kõhuseina korrigeerida külgede piirkonnas, et saada paremat tulemust.

c) Kui on tegemist kõhuseina lõtvusega vaid alakõhus, on võimalik teha vaid nn. kõhu miniplastika operatsiooni koos üleliigse naha eemaldamisega ja diastaasi korrigeerimisega allpool naba.

d) Kõiki meetodeid saab vajadusel kombineerida samaaegselt koos rasvaimu protseduuriga.

Võimalikud riskid:

• Veritsus
• Infektsioon

• Armide migreerumine( asukoha muutumine)

• Asümmetria
• Nabanekroos( kärbumine)
• Seroom( vedeliku kogunemine naha alla)