Skleroteraapia

Skleroteraapia on aastaid olnud kasutusel korrigeerimaks alajäseme varikoosi teatud vorme – intradermaalset, retikulaarset varikoosi ning viimasel ajal ka suuremaid veenikomusid.
Üle maailma on kasutusel erinevad sklerosandid erineva kanguse (kontsentratsioon) ja erineval kujul (vaht või vedelik), mille eesmärk on üks – põhjustada veeniseina kahjustuse tõttu veeni kokku kleepumine ja sulgumine, et veeni ei oleks enam näha.

Eestis kasutatakse eelkõige Aethoxyscleroli ehk Polidocanoli (1%, 3 %). Aethoxyscleroli eelised teiste sklerosantide ees on suhteliselt valutu süstimine veenisiseselt ja vähem allergilisi reaktsioone. Lisaks ei põhjusta ravim hemolüüsi, mis on oluline faktor hüperpigmentatsiooni tekkel. Aehtoxyscleroli probleemiks on ravimi väljapoole veresoont sattumisel tekkiv koenekroos – samas on see tüsistus välditav ja harvaesinev, kasutades ravimit väiksemates kontsentratsioonides.

Skleroteraapiaga käivad kaasas mõned nüansid, mida peaks teadma enne protseduurile minekut
Nahk, kuhu skleroteraapiat tehkse, ei tohi olla kahjustunud. Tegemist on protseduuriga, mis koosneb nõelatorgetest – see ei ole kõige valusama protseduur, kuid valusündroomi tugevus on seotud patsiendi tundlikusega. Kui patsient on väga valukartlik, siis on mõistlik sellest oma arsti enne protseduuri teavitada – on erinevaid meetodeid, mida ka ambulatoorselt saab kasutada valusündroomi vähendamiseks.
Sklerosant võib põhjustada allergilist reaktsiooni – kuigi seda on üle maailma väga vähe kirjeldatud.
Esmasel protseduuril kasutatakse võimalikult lahjat sklerosanti ja väikest kogust ravimit, silmas pidades just allergilist reaktsiooni. See omakorda tingib, et kogu varikoos ei pruugi kaduda pärast esimest protseduuri, vaid vaja võib olla korduvaid protseduure.

Iga varikoos ei korrigeeru skleroteraapiaga – seda saab ütelda 1-3 protseduuri järgselt kas antud varikoos reageerib kasutatud sklerosandile või mitte.

Pärast protseduuri on oodata skleroseeritud kohal naha värvi muutust (hüperpigmentatsiooni). Enam jaolt on tegemist kiirelt kaduva nähtusega, kui 1% patsientidest on võimalik, et naha värvi muutus on jääv. Hüperpigmentatsiooni süvenemine päikese valguses on põhjus, miks ei ole soovitav 1 kuu pärast skleroteraapiat atud piirkondi päevitada.

Pärast skleroteraapiat on vajalik kohe hakata kasutama tugisukki – II klass, 30-40 mmHG, mida on soovitav kasutada 2 nädalat pärast protseduuri – esimene ööpäev järjest, edasi päeviti.
Skleroteraapia järgselt võib inimene jätkata oma tavapärast rutiini – pole vajalik haigusleht.
Süstitud kohale võib tekkida verevalum, mida on korduval konsultatsioonil vajalik korrigeerida. Korduv konsultatsioon on mõeldud ka selleks, et patsient saaks väljendada oma rahulolu ja küsida täpsustavaid küsimusi, lisaks korduvale skleroteraapiale.

Protseduuri lõpus antakse patsiendile nii korduva vastuvõtu aeg kui ka kontaktnumber, mida kasutada probleemide korral. Mida võiks teada patsient, kellel on veenilaiendid ja kes soovib korrektsiooni.